EST ENG DAN POL RUS UKR

ÕPETAJALE JA KOOLITAJALE

Spoofy on mõeldud kasutamiseks noorema kooliea tundides ja lasteaedades. Mäng arendab erinevaid riiklikus õppekavas ette nähtud pädevusi. Mängu põhilised elemendid on ohtude tunnetamine ja abi otsimine. Mängu saab tõmmata alla telefoni või tahvlisse, või mängida siinsamas veebis.

Siin lehel on tunnikavad ja olulisemad teemad. Kõik see info ja ülevaade maailmadest on lisatud ka allalaetavasse juhisesse.

Spoofy on küberturvalisuse mäng, mille eesmärk on õpetada lastele internetiohtusid, veebis käitumist ja muid nutiseadmetega seotud küsimusi. Mängu raames käiakse läbi erinevad stsenaariumid ja mängijad saavad koguda lemmikloomi ja teha muid toredaid asju. Mängus saab mängida viies eri maailmas ning liikuda maailma ja kosmoselaeva vahel. Igas maailmas on konkreetsed ülesanded: küberprobleemide lahendamine või asjade kogumine.

Tunnikavad

KOSMOSELAEV
KOOL
PARK
VANAEMA JUURES
SÜNNIPÄEV
TÄNAV

Kosmoselaeva eesmärk on mängu tutvustamine, see võtab umbes 5-7 minutit, et kõik õpiks liikuma ja asju korjama.

Kosmoselaeva võiks tutvustada kas tunnis enne mängimist või enne koduse ülesande andmist. Oluline, et kõik lapsed saavad mängu loogikast aru ja oskavad navigeerida erinevate maailmade vahel.

Lapsed mängivad kodus või tunnis maailma läbi. See võtab hinnanguliselt 10-15 minutit. Oluline on suunata lapsi leidma ka direktorit ja teda aitama.

Näidisülesanded klassis:
Koolimaailma põhiline teema on internetisuhtlus, seega on ruumi mitmeteks aruteludeks, mis keskenduvad laste endi kogemusele ja viisakusreeglitele. Näiteks küsimused:
  1. Mis vahe on internetis ja näost näkku suhtlemisel?
  2. Kas lapsed võivad panna õpetaja pilti internetti?
    1. Siinkohal rõhutada, et pildi autor on selle tegija, aga ei tohiks pilti jagada ka ilma pildil oleva inimese nõusolekuta
  3. Mida teha, kui internetis kiusatakse?
  4. Mis võib juhtuda, kui võõra inimese sõbraks võtad?
    1. Võõras inimene võib kiusata, võib sinu infot jagada, võib osutuda hoopis kriminaaliks
Kuna suhtlemise küsimus tuleb ka teistes maailmades, siis võib keskenduda kahele teisele maailma olulisele teemale: kiusamine ja võltsprofiilid.
  1. Ülesande idee: lapsed kirjutavad koos plaani, mida teha, kui kedagi neist internetis kiusatakse. Võib tegutseda rühmades või paarides. Koos õpetajaga arutatakse läbi: kellega rääkida, kuidas ise käituda.
  2. Ülesanne: mis võiks olla need viisid, kuidas kindlaks teha, et sõbrakutse on õige?
    1. Kas pilt on tuttav? Nimi on tuttav?
    2. Kas on võimalik näha ühiseid sõpru? Küsi nende käest, kas nad päriselt tunnevad seda inimest?
    3. Küsi abi mõnelt täiskasvanult

Lapsed mängivad kodus või tunnis maailma läbi. See võtab hinnanguliselt 15-20 minutit, sest erinevaid tegevusi on palju ja mitmed ülesanded vajavad erinevate inimestega rääkimist.

Näidisülesanded klassis:
Pargimaailma põhiline teema on turvalisus, seega saab arutada natuke täiskasvanulikematel teemadel.
  1. Millised pildid sobivad internetti?
    1. Pildi autori ja pildi peal oleva inimese nõusolek
    2. Pilt peaks kõigile osalistele meeldima
  2. Miks peab olema seadmel parool? Milline on hea parool?
    1. Mida pikem, seda parem. Hea parool on vähemalt 12 tähemärki pikk.
    2. Keerukus on ka hea: tähed, numbrid, erinevad märgid
    3. Paroole ei tohi teistele öelda
    4. Erinevatel seadmetel ja erinevatel kontodel peaks olema erinev parool. Miks?
  3. Internetis ostlemine – kelle raha eest?
    1. Asjade ostmine
    2. Raha kulutamine mängudes
  4. Mis on privaatsus?
  5. Mis on häkkimine? Kas häkkimine on hea või halb?
Lisaülesanded, mida võiks veel teha
  1. Ülesande idee: lapsed teevad nimekirja kontodest, mis neil on ja kodus muudavad kõik paroolid erinevaks. Individuaalülesanne.

Maailma läbi mängimine võtab hinnanguliselt 15-20 minutit, soovitav on seda teha klassis, sest mitmed teemad on keerulisemad. Oluline on märgata, et redeli ostmisega kaasneb kaks erinevat lahendust, millest ühega avaneb lisaülesanne.

Lisaülesanded peale mängimist:
Vanaema maja maailma fookus on väga täiskasvanulik, kuid mitmed teemad on sellised, mis lastele on olulised. Kuna mitmed teemad, mis on siin maailmas, mujal ei ole, siis tasub rääkida läbi kõige olulisemad asjad.
  1. Mida halba võib internetis juhtuda?
    1. Pettused, kriminaalid, viirused
  2. Mida teha, et sinuga ei juhtuks internetis halba?
    1. Viirusetõrje, võõraste kutseid vastu ei võta, ei pane isikliku infoga pilte internetti, oled ettevaatlik
    2. NB! Kindlasti selgitada, et kõigiga võib juhtuda, see ei ole häbiasi, aga tuleb olla ettevaatlik.
  3. Mida teha, kui juhtus?
    1. Rääkida täiskasvanuga: vanema, õpetajaga.
    2. Tutvustada veebipolitseid
  4. Internetis ostlemine
    1. Millal ja mida osta?
    2. Rõhutada täiskasvanu kaasamist, aga ka enda kriitilist meelt
Lisaülesanded teemade kinnistamiseks
  1. Ülesanne arvutiklassis: kuidas ma tean, et see arvuti on turvaline? Otsida üles viirusetõrje jne.
  2. Ülesanne internetis ostmise kohta: teha nimekiri asjadest, et mida silmas pidada, kui hakkad midagi ostma. Paaristöö, grupitöö
    1. Mis lehekülg on, kui palju maksab, mis pildil on jne.

Lapsed mängivad kodus või tunnis maailma läbi. See võtab hinnanguliselt 10-15 minutit, sest tegevusi pole palju ja mitmed ülesanded kordavad varasemaid maailmu.

Lisaülesanded klassis:
Maailma fookus on sobilik kõigile lastele ja diskusioone saab pidada vastavalt nende tasemele.
  1. Miks peab olema seadmel parool? Milline on hea parool?
    1. Mida pikem, seda parem. Hea parool on vähemalt 12 tähemärki pikk.
    2. Keerukus on ka hea: tähed, numbrid, erinevad märgid
    3. Paroole ei tohi teistele öelda
    4. Erinevatel seadmetel ja kontodel peab olema erinev parool
  2. Internetis ostlemine – tasuta või tasuline?
    1. Miks tasuta asjad pole tihti head?
    2. Mida silmas pidada ostlemisel?
  3. Seadmete eest hoolitsemine
    1. Kuidas tuleb oma arvutitite, tahvlite ja telefonide eest hoolitseda?
Lisaülesanded teemade kinnistamiseks
  1. Ülesanne endale: mida ma peaks tegema, et minu seadmed katki ei läheks. Grupitöö, individuaaltöö.
  2. Ülesanne internetis ostmise kohta: teha nimekiri asjadest, et mida silmas pidada, kui hakkad midagi internetist alla tõmbama. Paaristöö, grupitöö
    1. Mis see maksab? Mis lehekülg see on?

Tänavamaailm avaneb alles siis, kui teised maailmad on läbi mängitud. See ei ole mängu kohustuslik osa, sest see nõuab kindlasti lugemisoskust. Maailma põhiteemaks on internetis levivad pettused ja valeinfo. Lisaks käsitletakse teemasid nagu vigased rakendused, WiFi kasutamine, kontode kaitsmine paroolidega ja internetist kopeerimine.

Lisaülesanded klassis:
Maailmas on mitu teemat, mis seonduvad varasemate maailmade ülesannetega, aga on ka uued küsimused, mida võiks klassis arutada.
  1. Mida peaks jälgima, kui internetist rakendust alla laadida?
    1. Vaata, et sul on täpselt õige rakenduse (äpi) nimi, mida sa otsid.
    2. Rakendused peaksid olema kõrgelt hinnatud, paljude hinnangutega ja regulaarselt uuendatud.
  2. Millist Wifi-võrku kasutada?
    1. Turvatud võrk on parem kui turvamata.
    2. Oluline on teada, kelle võrku sa kasutad.
    3. Kas see on õige, kui lähed kohvikusse vaid WiFi-t kasutama? Sellel teemal võib korraldada ka pikema vestluse.
  3. Kuidas tunda ära petukirja?
    1. Kes mulle kirjutab? Kuidas ma teada saan? Kas saatja aadress/telefoninumber on needsamad, mis mul varem kirjas olid?
    2. Kas ma peaks kohe tegutsema? Sellised kirjad on kahtlased.
    3. Mis infot saatja soovib/jagab? Kas see on kahtlane?
    4. Kuidas ma saan saadetud info üle kontrollida?
  4. Kuidas koolitöid kiiremini ära teha?
    1. Internetist kopeerimine on pettus.
    2. Ka natuke on vale.
    3. Veebist leitud materjal võib olla ka valeinfo. Alati tuleb ise üle kontrollida.
    4. Tehisintellekti kasutamine ei ole lubatud, kui nii pole just märgitud.
Lisaülesanded teemade kinnistamiseks
  1. Ülesanne: tee korda kõikide oma kontode paroolid, võimalusel lisa mitmefaktoriline autentimine.
  2. Uuringuülesanne: mis on mitmefaktoriline autentimine ja kus seda saab kasutada?

MÄNGU teemad

  1. Sõbrakutsed
  2. Tasuta asjad
  3. Paroolid ja mitmefaktoriline autentimine
  4. Häkkimine
  5. Internetipettused

Sõbrakutsed

Inimesed saavad internetis palju sõbrakutseid, samuti lapsed. Seega on oluline, et nad oskaks kriitiliselt mõelda, et milliseid vastu võtta. Valede inimeste sõbraks lisamine võib anda neile lisainfot, lisaks juurdepääsu lapsele. Seega tuleb alati rõhutada, et inimest peab ka päriselt tundma, kas siis päriselus või pikaaegselt kuskil mängus. Kui pildil ja nime taga on tuttav inimene, aga profiil tundub veider, peaks samuti olema ettevaatlik ja küsima lisaküsimusi, internetis on palju libakontosid. Internetisõpradega kokku saamisel peab kindlasti teavitama täiskasvanut, eriti kui „sõber“ palub mitte rääkida.

Pettused arvutis

Internetis on palju tasuta asju, reklaame ja häid pakkumisi. Paljud neist ei ole õiged asjad.

  1. Tasuta asjadega kaasnevad tihti viirused või muu pahavara. Kui asi ei peaks olema tasuta (näiteks film) ja kuskil mujal küsitakse selle eest raha, on see tasuta versioon kahtlane.
  2. „Saada edasi ja võid võita“ on tavaliselt pettus. Isegi, kui saad tasu kohe kätte, pole jagamine hea mõte.
  3. Kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see ka nii on.

Paroolid ja mitmefaktoriline autentimine

Kõikidel seadmetel ja kontodel peaksid olema paroolid. Tuleb meeles pidada kolme asja:

  1. Kõik paroolid peavad olema erinevad ehk igal kontol peab olema oma parool;
  2. Paroolid peavad olema pikad ja keerulised
    1. Vähemalt 12 tähemärki
    2. Tähed, numbrid ja muud sümbolid
    3. Ei tohiks kasutada midagi kergelt ära tuntavat nagu oma nimi, pereliikme nimi jne.
  3. Paroole ei tohi kellelegi öelda, võib-olla vaid oma vanematele.
  4. Üks viis oma kontot kaitsta on kasutada mitmeastmelist või mitmefaktorilist autentimist. See tähendab, et peale parooli on vaja ka midagi muud, nt saadetakse sõnum telefonile või on vaja midagi füüsilist (nt ID kaart, Smart-ID jne) või bioloogilist (nt sõrmejälg). Sel viisil kaitstud kontot on palju raskem lahti murda.

Häkkimine

Häkkimine on igasugune arvuti kasutamine, et saada juurdepääs kellegi arvutisse või süsteemi. Häkkerid võivad olla eetiliste eesmärkidega, aga tihti on tegemist pahatahtliku tegevusega. Häkkimine nõuab tavaliselt arvutiteadmisi ja oskusi, aga on ka neid, kes ostavad internetist valmis vahendid ja kasutavad neid oma eesmärkide saavutamiseks. Häkkimine on üldiselt ka ebaseaduslik ehk häkkerite ukse taha jõuab tihti politsei ja häkkereid peetakse kurjategijateks.

Internetipettused

Pettused on internetiohtude seas esikohal. See tähendab tihti õngitsuskirju ja sõnumeid või valeinfo levitamist. Igas vanuses on kõige olulisem olla tähelepanelik ja pidada meeles olulisi küberhügieeni reegleid.

  1. Ole WiFi-võrku valides, rakendusi alla laadides ja kirjadele reageerides ettevaatlik.
  2. Petusõnumid võivad tulla meiliga, SMSiga, sõnumirakenduste kaudu või isegi telefonikõnena.
  3. Alati on oluline saadetud info enne reageerimist mingi muu kanali kaudu üle kontrollida.
  4. Pettuste puhul on tavalised ohumärgid:
    1. üllatav saatja
    2. erinevad aadressid/telefoninumbrid, mis peaks viitama samale inimesele
    3. vajadus kiiresti reageerida
    4. üksikasjade umbmäärasus
  5. Ära kunagi saada vastuseks kohe raha!
  6. Lapsed peaks alati kõik kahtlased sõnumid vanematega läbi arutama, eriti kui küsitakse andmeid või raha.
LAE ALLA Juhend

Juhendist leiad kõik õpetajale vajaliku info ühest kohast

Kasulikud materjalid

Lae alla kübersangari diplom